Diskretsioon
Kõige üldisemas plaanis tähendab diskreditsioon administratsiooni pädevust vabalt
hinnata situatsiooni ning teha sellele vastav otsus. Diplomaatias tähendab seda
õigust vabalt valida liitlasi, lepingupartneried jne. Diskreditsioon on iseloomulik ka
haldusele, näiteks valib kohaliku omavalitsuseüksuse administratisoon oma
äranägemise järgi tänavatele nimesid.
Eesti õiguskorras pole legaanle administratsioon seadusest vaba diskretsioon.
Määrav on siin PS § 3 lg 1 – riigivõimu teostattakse üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel.
Õiguse rakendamine toimub nelja üksteisele järgneva toimingu kaudu:
1. faktiliset asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on tegelikult juhtunud,
millega on tegemist?
2. seaduse abstraktse teokoosseisu sisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida
ütleb seaduse abstraktne teokoosseis?
3. subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad seaduse abstraktsele
teokoosseisule?
4