ja leebe reaalajasüsteem, nad kasutavad neid termineid kui halvasti kirjeldatud viise). Arvutussüsteemidele on suhteliselt kasutu olla loomuomaselt range reaalajasüsteem. Suurem osa keerulistel reaalajasüsteemidel on täidesaatmise olemus segatud range tähtajaga ja leebema ajalise kitsendusega, näiteks ajalise piirangu ja samaväärse aja funktsioonidega. Tüüpilised ranged reaalajasüsteemid jagunevad järgnevalt: · emb-kumb kõigist teostamiste olemustel on ranged tähtajad kogunenud kokku range reaalajasüsteemi klassi, paaritatult leebe reaalajasüsteemi või mitte reaalajasüsteemiga(kasutajaliides, andmebaas); · leebe või mittereaalajasüsteem on ette antud ning ei saa toetada ranget reaalajasüsteemi; · süsteemi disainerid/teostajad ei tea, kuidas kohandada kokku segatud ajalisi piiranguid ühes süsteemis;
tingimused), lepingu lõpetamise tingimused. IV LOENG NB!! Kui me õigusi ära võtta ei saa, siis me piirame õiguste teostamist, kuid need piirangud peavad olema mõistlikud. LEPINGUPOOLTE KOHUSTUSED Miks lepinguid sõlmitakse? Selleks, et saavutada erinevaid eesmärke. Erinevaid eesärke saame saavutada läbi õiguste ja kohustuste teostamiste. Millistest allikatest tulevad lepingu pooltele õigused ja kohustused? Seadus, leping, kohtulahendid, praktika. Milliseid kohustusi me lepingute alusel võime omandada? § 23. Lepingupoolte kohustused (1) Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka vastavalt VÕS § 23 lg 1sätestatule: 1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2)lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;