Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
meelevaldne. Tõelised, tegelikud normid – physis`e seadused – tulenevad pigem
inimloomusest, kuid on faktiliselt eksisteerivates ühiskondades õigustamatul viisil
piiratud ja kahjustatud konventsionaalsete tavade ja neile rajatud seaduste –
nomos`tega.
Selline argumentatsioonimudel esineb raamatus “Tõest”, millest leiti 1915-ndal
aastal küllalt ulatuslikud katkendid. Raamatu autori nimeks on märgitud Antiphon.
Tema arutlus tolles teosefragmendis lähtub sellest, et nomos`ed kehtestatakse
põhjendusega, et niimoodi luuakse õiglust, mis seisnevat selles, et ei astuta üle selle
polis`e seadustest ja tavadest, mille kodanikud ollakse. Antiphon püüab kriitiliselt
kontrollida, kas see on piisav õigustus nomos`ega loodud elukorraldusele. Tema
hinnangu kriteeriumiks on sealjuures kasulikkus ( to xympheron), st. õigustatuks
peab ta selliseid ettekirjutusi, mis on kasulikud. Kasulik on aga see, mis on inimese
loomusega kooskõlas, st
annaabi.ee 
