Eesti uusaeg
vöis möisnik talupoja talust välja tõsta. Rendilepingud sõlmiti tavaliselt lühikeks ajaks
(umbes 3 aastat). Talupoegadel ei olnud seetõttu huvi maa viljakuse tõstmiseks, sest tal
polnud kindlust, et maa jääks temale, ja samuti ki tõstis talupoeg maa viljakust, siis
mõisnik tõstis rendi hinda.
Need seadused tekitasid rahutusi ja protetse, nagu iga talurahva seadusega ikka. Talurahva
seas oli levinud eksiarvamus, et orjuse kaotamine löpetab ka teorjuse. Samuti oli ka
eksiarvamus, et maa peaks talupojale jääma.
15. Rahvastik 19. sajandil. Demograafiliste muutuste põhijooned. Rahvaarvu ja
rahvastiku koostise põhijooned. Rahvastiku loomulik liikumine. Kohalik ränne.
Väljaränne
Demograafiliste muutuste põhijooned- Arengud on samalaadsed mujal euroopas
toimunutega, jooksevad enamvähem paraleelselt, väikeste erinevustega.
19. sajandil traditsiooniline rahvastiku taastetüüp on valdav kuni sajandikeskpaigani
annaabi.ee 
