Maailmakirjanduse konspekt
aktualiseerius tänu itaalia kirjanikule Jacopo Samazaro. Tema teoses "Armaadia" oli
proosateksti vahele kirjutatud 12 ekloogi.
Euroopas oli kõige olulisem 16.sajandi keskel prantsuse luule. Seal oli toimunud
riiklikul pinnal tõus, kuningas oli Francois I, tema õde oli Margarite Navarra. Need
sõjad, mida kuningas pidas Itaalias, olid need mis innustasid luulet kirjutama
Prantsusmaal. Tähtis on 7st aadlikust koosnev rühmitus Lyon'is, kes ei olnud mitte
ainult kirjanduse loojad, vaid ka teoritiseerijad. Esimene kirjanduse manifest pärineb
sellest ajast 1549 "Prantsuse keele kaitse ja ülistus". Selles on teadlik poeetika,
käsitlus luulest. Pierre de Ronsard ja Joachen Du Bellay olid kõige tähtsamad. Pierre
kirjutas tunduvalt mitmekesisemalt. Bellay aga enamasti sonette. Teose peamine autor
ja koostaja oli Bellay. Iseloomustab antiigist pärit luuletuse ja kirjandusvorme
tragöödia, komöödia, eepos, kirjanduse suurvormid. Aga ka lühemaid vorme nagu nt
annaabi.ee 
