Filosoofia materjale
inimesena. Kui ta
suudaks, vabaneks ta ka neist piirangutest, mille seab inimloomus. Kui ta suudaks tajuda
maailma nagu marslane
või siiriuslane, nagu liblikas, kes elab vaid päeva või nagu olend, kes elab millioneid
aastaid, siis oleks ta parim
filosoof. Kuid see on võimatu, sest meid ei saa lahutada meie kehast ja meeleorganitest.
Antiikajast kuni 17. sajandini ei eristatud teadust filosoofiast ning igasugune teoretiseerivat
uurimist nimetati filosoofiaks.
Näiteks oli atomism antiikajal filosoofiline õpetus, kuid 19. sajandil teaduslik.
Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Siit jääb
mulje, et filosoofiliste küsimuste
arv peaks teaduse arenedes kahanema. See on positivistlik (vt positivism) arusaam, mille
kohaselt filosoofia uurimisvaldkond
on kogu aeg ahenenud ning hõlmab lõpuks vaid tunnetusteooria probleeme. Loogilise