Ärkamisaja mõiste ja juhtfiguurid
Euroopa rahvaste soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavlaste jt. emantsipeeruma hakkamises. 19.
sajandi esimesel poolel leidus Eestis juba mitmeid baltisaksa haritlasi ja kirjamehi, kes tundsid huvi siinse
maarahva keele ja kultuuri vastu, olgugi et see huvi oli valdavalt teoreetiline. 1838. aastal Tartus asutatud
Õpetatud Eesti Selts koondas selliseid estofiile ja seltsi koosolekutel teoretiseeriti ka eesti ja läti talupoegade
etnokultuurilise saatuse üle. Selline vaimutöö valmistas ette ka hilisema eesti rahvuseepose ,,Kalevipoeg"
valmimist, mille loojateks said seltsi eestlastest liikmed, arsti haridusega Friedrich Robert Faehlmann ja
Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eepose mõju ilmnes ennekõike eesti haritlaste järgmises põlvkonnas,
rahvusliku ärkamise sisulistes läbiviijates.