teha järeldusi tuleviku suhtes. Hea teema vastab küsimusele ,,Miks?". Selliste teemade käigus võiks uurija suuta selgitada või seletada põhjus-tagajärg seoseid. Vastus küsimusele ,,Kuidas?" ei ole sedavõrd väärtuslik, kuna kirjeldab vaid ühte-paari võimalikku lahendust mingile konkreetsele küsimusele. Ka kogutakse empiiriliste/rakenduslike töödega kuulsust üsna vähe (Kroos 2009). ,,Teaduslikes ringkondades väärtustatakse rohkem teoretilisi töid, milles tuvastatut on võimalik üle kanda teistele aladele. Sellega koguvad ka teadlased kõige rohkem kuulsust" (Kroos 2009). Nii nagu ütles kuulus Saksa psühholoog Kurt Zadek Levin: ,,Pole midagi praktilisemat ühest heast teooriast" (Sheldon ja Vansteenkiste 2006). Saunders, Lewis ja Thornhill (2007, 22) on hea teema kriteeriumid jaotanud kahte kategooriasse ,,mõttekas" ja ,,väärtuslik". Mõttekus tähendab, et hea teema peab olema autorile huvipakkuv,
füüsikalisi uurimismeetodeid. 5. Rakus toimuva ainete transpordi modelleerimiseks kasutatav mudel, mis põhineb molekulide soojus liikumisel on Browni mootor 6. Geokronoloogiaon: radioaktiivsete isotoopide meetod kivimite vanuse määramisel 7. Ökoloogias ja majandusteaduses on üheks uurimisprobleemisk, kuidas üksikute objektide mikroparameetrid määravad ära süsteemi makroparameetrid. Millise füüsikaharu teoretilisi uurimismeetodeid sealjuures kasutatakse? statistiline füüsika 8. Meditsiinis kasutatakse siseelundite, ka loote uurimiseks helilaineid, mis liiguvad … ultraheli