Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. 1849/56- Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist; Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst;. See seadus soodustas üle minna raharendile ning andis võimaluse osta talupojal maad. Liivima talurahvaseadustesse fikseeriti ka need samad seadused 1856. aastal. 1863.- passikorraldusseadus; talupojad said passed 1866..-taastati kogukonnakohtud
Olid ka kirikumaksud, mis tagasid kirikute ülalpidamise. 9. Usuvahetusliikumine Ajend: 1845.a levisid kuuldused, et keisri usku vastu võttes vabastatakse nad teoorjusest. Tagajärg: Õigeusku astus üle 60 000 inimese, kerkisid esimesed õigeusu kirikud ja levisid venepärased ristinimed. 10. 1849/1856/1865 talurahvaseadused miks vastu võeti, mida sätestati, tulemus Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist; Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst; Tulemuseks oli see, et sillutati teed kasumajandusele, talude päriseksmüümise tulemusel talupojad arendasid oma talu ( muutsid nii esteetiliselt kui ka praktiliselt), mõisamoonakad tegis mõisniku põllul tööd.
tähtsaimaks põllukultuuriks. Lõuna-Eestis saavutas selle koha linakasvatus. Väga oluliseks kaubalise põllumajanduse haruks muutus meriinotõugu peenvillalammaste kasvatus. Hakati kasvatama ristikut, paljudes mõisates mindi üle mitmeväljasüsteemile. Põllumajanduse ajakohastamine esitas suuremaid nõudmisi ka tööjõule, kelleks ei sobinud enam teoorjad. 1860. aastail hakkasid eramõisad massiliselt loobuma teorendist. 1868. aasta jüripäevast keelati teorent kõigis Balti kubermangudes. Talupojad hakkasid talusid raha eest rentima või päriseks ostma. Talude päriseksmüümisega kaasnes maade taludeks kruntimine, mis tähendas mõisa-ja talumaade selgepiirilist eraldamist. Teorendist loobumise tulemusena pidi mõis üle minema palgatööliste kasutamisele ning muretsema endale ka kogu põllutöödeks vajaliku inventari ja veoloomad. Võeti kasutusele ka põllutöömasinad.
annaabi.ee 
