Eesti Kultuurilugu
Jumalate populaarsus eestlaste hulgas
ilmnes kas või ärkamisajal asutatud seltside nimedes: Vanemuine, Ilmarine, Endla, Taara.
,,Suur murrang eesti külas" 1840-60 aastate murranguliste nähtuste majanduslikuks
taustaks oli raharendi levimine ning aeglane üleminek talude päriseksostmisele. Selle
eelduseks oli talu- ja mõisamaa lahutamine ning talude eraldamine külade ühismaast.
Liivimaa 1860 aasta talurahvaseadus avardas talurahva liikumisvõimalusi.
Teorendilepingute sõlmimise keeld hakkas kehtima 1868 aastal.
Vana kirjaviis-uus kirjaviis 1843. a ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika,
millest sai alguse uus kirjaviis. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel lõppes uue kirjaviisi
kasutuselevõtuga 1880. a algul, millele aitas kaasa Eesti Kirjameeste Selts.
Usuvahetus 1845 aastal hakkavad Võru- ja Tartumaal talupojad hulgaliselt soovi
avaldama minna üle vene õigeusku, lootuses saada kroonult "hingemaad." 1845. aasta
annaabi.ee 
