KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA
teoreetilised lähtekohad siiski paigutada kolme suurde rühma. Esiteks on nad
kvalitatiivsete uuringute lähtekohtadena välja toonud sümbolilise interaktsionismi ja
fenomenoloogia traditsioonid, mis on seotud huviga subjektiivsete tähenduste vastu,
mida inimesed erinevatele ilmingutele omistavad. Teiseks nimetavad autorid
etnometodoloogiat ja konstruktivismi, kus rõhutatakse inimeste igapäevaseid
rutiinseid tegevusi ja reaalsuse sotsiallset konstrueerimist. Kolmandat teoreerilist
pidepunkti nähakse aga strukturalistlikes ja psühhoanalüütilistes vaatenurkades, kus
püütakse välja tuua argiteadvuse eest peidetud süvastruktuure. (Laherand 2008: 29)
2.2 Kvalitatiivsete uuringute kriitika
Kvalitatiivsete uuringute aadressil tehtud kriitikast on andnud ülevaate Silverman
(2009: 9-11). Tema sõnul käsitletakse sotsiaalteaduste metodoloogia õpikutes, kus
domineerivad kvantitatiivse meetodite põhimõtted, kvalitatiivseid uuringuid sageli
annaabi.ee 
