Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühajõe külale järgmistena on esmakordselt nimetatud Mägara küla 1354. aastal ja enamuse külasid 16. sajandi l poolel. Esmaselt on nimetatud Päite mõisa 1534. aastal, teisena Kollota (hiljem Voka) mõisa aastal 1586. Talude päriseksostmine algas aastal 1858, kui Päite talupoeg Mart Otto sai Toilas Nisumaa ja Rukkimaa talude omanikuks. Sellega algas siin teoorjuslikult mõisamajanduselt üleminek kapitalistlikule tootmisele. Põhjarannikul Tallinn-Narva maantee ääres kõrgel klindil ja ka selle all mere kaldal asus juba 19. sajandil Männiku kaluriküla. Sajandi teisel poolel hakkasid eelnimetatud maantee äärde kalurid ja Toila-Allküla (endise nimega Kärilõpe küla) talunikud, kelle põllud kitsaste siiludena tulid maantee (praegune Pikk tänav) äärde, ehitama suvilaid ja elumaju. Sajandi
venestamine välja tõrjuda ning Balti provitside saksapärane ilme jäi püsima edaspidigi. Industrialiseerimine Eesti majandust 19. saj II poolel iseloom kaubalis-rahanduslike suhete valitsevaks muutumine. Ehitati välja tihe raudteedevõrk, mis sidus Eesti Vene imepeeriumi siseturuga ja oli tähtsaks eelduseks tööstuse, põllumajanduse ja kaubanduse arengule. 1860. aastail algas massiline talude päriseksostmine. Põllumajanduses mindi teoorjuslikult mõisamajanduseslt üle turumajandusele ja palgatöö kasutamisele. Veojõuna võeti härgade asemel kasutusele hobused, suuremat tähelepanu pöörati tõu-ja sordiaretusele, maaparandustele, kunstväetise kasutusele, laienes agrotehnika ja põllutöömasinate, sh aurumasinate kasutamine, töviljakus ja põldude saagikus kasvas. Peamised põllukultuurid olid lina, kartul, teravili. Sajandi lõpuks kujunes valitsevaks piimakarjandus, mille toodangut (liha,või,juust, piim) turustati ka
annaabi.ee 
