Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
omavahelist konflikti.
Vilde ajalooline triloogia on Eesti kirjanduses hea realismi näide (1902–1908). Triloogias on „Mahtra
sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Malzvet“. Eesti realismi läbimurdeteos oli
1896 ilmunud Vilde „Külmale maale“, mis pole ajalooromaan, vaid räägib 19.saj lõpu külaelust.
Vilde kehtestab triloogias külakujutamise kaanoni ja arusaama, milline oli eestlaste elu teoorjuse
ajal. Kujutluslaadi põhitonaalsus on see, et eestlaste teoorjuseaegset elu kujutatakse süngelt. See
on jätnud jälje 20.saj kirjandusele: Vilde romaanidest lähtuvalt kujunebki arusaam 19.saj I poole
eestlaste (küla)elust, suhetest sakslastega. Kivirähi romaanis „Rehepapp ehk November“ kaob
eestlaste tume minevikukujutus ära, kuigi Kivirähk viitab Vilde romaanidele oma romaanis,
naeruvääristab Vilde metafoore ja peateemasid. Naeruvääristamise ja paroodia kaudu loob Kivirähk
täiesti uut laadi küla