Põltsamaa rahvusriided.
Nad sõid ka
jahilt saadud liha ja kalapüügilt saadud kala. Vanarahvas küpsetas ise leiba mitte ei ostnud
poest. Leiba tegid nad saadud viljast mille olid nad maha kündnud , põhiliselt kündsid nad
rukkist maha , see oli tavaline vili. Aga nisu said vaid rikkamad talupojad , sest nisu oli kallim
kui rukkis.Söödi ka pühade järgi neil olid ka paastu ajad. Vastlapäeviti söödi tavaliselt kas
oasuppi või hernesuppi. Söödi ka seajalgu herne või oasuppi kõrvale. Teoorjuseaegsed
uskumused ja rituaalid, mis jõulu- ja aastavahetuse juurde käisid, olid kihelkonniti mõneti
erinevad.Saaremaal anti kaalikad jõululauale (see oli rahvustoiduks enne kartuli jõudmist
talupoja lauale). Samas paigas pidi ka või laual olema ja kui sellest lugu ei peetud, siis olla
kogu suve lehma silmad vett jooksnud.
Põhilisteks toitudeks olid aga kõikjal liha, sült ja kapsad - viimased ei puudu ka ilmselt
üheltki tänapäeva peolaualt.