Moleaarkineetiline teooriga põhineb järgmisetel posmulaatidelt. Bosulaat koosneb molekulidest. Molekulid liiguvad pidevalt ja aotiiliselt. Molekulid mõjutavad üksteist. Aine koosneb molekulidest. Soojusliikumine on molekulide pidev ja arootiline liikumine. J.Browni liikumine mikroskoobis jälitav tomuteraste pidev ja kootiline liikumine. Molekulide konsertsioon näitab molekulide arvu ja ruumala ühikus. Ideaalne gaas on mudel, mis küllalt hästi kirjeldab reaalsete hõrede gaaside käitumist. Ideaalse gaasi korral esiteks loetakse molekulide põrkumist anumate seintel absoluutselt elastseteks. Teiseks molekule vaadeldakse punkmassidena. Molekulide mõjuüksteisega ei arvestata. Molekulaari kineetilise põhivõrrand on: Rõhk ideaalses gaasis on võrdeline molekulide kontsurtatsiooniga ja molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ruutkeskmise kiiruseks nim. juurt juure kiiruste ruutude alitmeetrilise kiirusest. Temperatuuril on kaks käsitlust ja es...
Seitsmekümnendatel loodi esimene geneetiliselt muundatud organism. Tänapäeval kasutatakse sama tehnoloogiat ja samu põhimõtteid, et parendada inimeste omadusi. Geenimutatasioone kasutades on võimalik anda inimesele kindlad omadused, mis annavad talle eelise. 2026. aastal peaks algama Marsi koloniseerimine projekti Mars One raames. Selleks on aga vaja kindlate omadustega isikuid. Selles protsessi on võimalik näha sarnasusi Charles Darwini loodusliku valiku teooriga, kus keskkonnatingimustest tingituna, kohaneb organism ennast ümbritsevaga. Kuid täis potentsiaali saavutamiseks ei pea kasutama geenitehnoloogiat. Sama tulemus on võimalik saada, kasutades masinaid. Tänapäeva masinateadus keskendub suuresti tehisintellekti loomisele. See tähendab targa masina valmistamist. Eelmisel aastal ehitati Singapuri ülikoolis sotsiaalselt intelligente robot, kes suudab inimestega diskusioone pidada
Põhiargument on see, et meil on olemas tegelikult nõudlus mis annab signaali teadus- ja arendustegevusele ja sealt kaudu siis tuleb see tootmine, müük, edukus, ettevõtlus edukus jne. See lähenemine oli populaarne kuuekümnendatel aastatel, hakati arvama, et see ongi see kuidas innovatsiooniprotsess käib, hakati innovatsioonipoliitikates juurutama, turu nõudlust rõhutama ja sealt kaudu teadus- ja arendustegevuseni jõudmine. III põlvkond 60´. Eelneva teooriga ei oldud ka rahul, et kas ikka saab nii must valgena seda võtta. Hakati rääkima, et need asjad käivad ikkagi käsikäes, et on vale väita, et kõik käib teaduse poolt lükatuna ja samamoodi oleks ka vale väita, et ainult turu nõudlus määratleb ära selle kuidas saab areneda ettevõtlus ja olla edukas. Kolmanda generatsiooni innovatsiooniprotsess rõhutab siis selle mõlema poole olulisust. Ühest küljest on meil olemas teadsumaailm ja teisest
annaabi.ee 
