Teadusfilosoofia – ja metodoloogia
4.Kuhn kui relativist (156-160). Kuhn esitab mitu kriteeriumit, mida saaks
kasutada ühe teooria paremuse hindamisel teise ees (lk 156 kriteeriumid). Kuhn
väidab ise, et ta pole relativist (157). Tema tsitaat lk 157 näitab nagu oleks Kuhn
ratsionalist, kes täpsustab üldkriteeriumi, mille suhtes saab hinnata teooriate
suhtelisi väärtusi – nimelt probleemide lahendamise suutlikkuse kriteeriumi.
Kuhn arvab küll, et teadus edeneb, aga eitab seda, et see ei edene tõe suunas
(158). Teooriavaliku küsimuses toonitab Kuhn, et loogiliselt sundivat
valikukriteerumit polegi. Mingis teadlaskonnas on alati rühmasiseselt kinnitatud
väärtused, mis üksikteadlaste valikut suunavad (158). Kuhni arvates sõltub
teatud ala kvalifitseeritavus teadusena sellest, kas ta sobitub teaduskäsitusega,
mida esitab oma raamatus. Teaduse ja ebateaduse eristamisel on teatud
huvivaldkonna kõige tähtsam joon selle võime toetada normaalset
teaduslikkutraditsiooni (159).
annaabi.ee 
