surmani (1920). Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata, alates 1917. aastast kuni elu lõpuni tegutses ta õpetajana Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta andis tunde nii üldhariduslikes koolides ja õpetajate seminarides kui ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tallinna Konservatooriumis, kus ta aastatel 19401941 ja 19441950 oli teoreetiliste ainete õppejõud ning 1947. aastast alates teooriakateedri juhataja. Alates õpinguaastatest Peterburis tegutses Kreek ka koorijuhina. 1919. aastast kuni surmani juhatas ta Haapsalu segakoori Heli ning alates 1913. aastast oli ta kõikide Läänemaa laulupidude üldjuht. 1932. aastast juhatas Kreek mõnda aega ka Haapsalu sümfoniettorkestrit. Cyrrilus Kreegi looming on väga mitmekülgne, seal leidub teoseid peaagu igast zanrist. Suurema osa ta loomingust moodustab a cappella koorimuusika, millest enamik tugineb rahvalaulule
Tinskiga, neil sündis kolm last. Samuti nagu Mart Saarel toimus ka Cyrillus Kreegi loomingu elavnemine sõja-aastail. Kreegile tuli dirgent Olav Rootsilt ettepanek seada oma senisest loomingust midagi sümfooniaorkestrile ja ta nõustus sellega. Need valmisid aastal 1943. ning neid esitati raadio orkestriga ja korduvalt dirigeeris Roots Kreegi teosied ka oma külalis- kontsertitel Kesk-Euroopas. 1944.aastal asus ta taas tööle Tallinna konservatooriumi ja alates 1947. sai temast teooriakateedri juhatja. Aga 1950.aastal sunniti Kreek seal ,,vabatahtlikult" lahkuma, kuna ta töö nii erialaselt kui ka ideelis-poliitliselt ei olnud küllalt rahuldav kõrgema kooli töö jaoks. Cyrillus Kreek suri 26.märtsil 1962.a Haapsalus. Ta maeti 1.aprillil Haapsalu vanale kalmistule. 5. LOOMINGUST 5.1 Mart Saar Saare teoseisse süvenedes jääb mulje, et helilooja ise on vallutanud neis peituvatest elamustest. Hea tõlgituse puhul tunduvad nad alati vahetu improvisatsioonia. Rahuliku
annaabi.ee 
