Õiguse üldteooria
Aarnio räägib kokkuvõtteks veel nii:
1. Õigussotsioloogia uurimisobjekt on õiguselu seaduspärasused, meetod kogemuslik.
2.Õigusdogmaatika uurimisobjekt on õigusnormid, meetod tõlgendamine ja
süstematiseerimine.
3. Õigusajaloo uurimisobjekt on õigusnormide areng, meetodiks ajaloolised meetodid.
4.Võrdleva õigusteaduse uurimisobjekt teiste maade õigusnormid, meetodiks tõlgendamine,
lisaks kogemuslikud ja ajaloolised uurimismeetodid.
Tänapäevases teooriadiskusioonis osalevad kolm suunda: diskursiteooria, õiguse diversne
institutsiooniteooria ja sotsioloogiline normi- ja süsteemiteooria.
Diskursiteooriast lähtuvalt on raske, kui mitte võimatu, näha sidet ja suhet õiguse teooria ning
õiguse sotsioloogia ja õiguse filosoofia vahel s.t õiguse sotsioloogia ja õiguse filosoofia puhul
ei ole tegemist juriidiliste distsipliinidega, vaid nende aladega peaksid tegelema kas filosoofid
või sotsioloogid.