Teadusfilosoofia – ja metodoloogia
anomaaliaks kui paradigma falsifikatsiooniks. Iga paradigma sisaldab anomaaliat
ja heidab kõrvale kõik falsifikatsionismi häbistavad tunnused (137).
normaalteadlane ei tohi oma tööd raamivasse paradigmasse kriitiliselt suhtuda.
Põhialustes on kokku lepitud ja see eristab küpset normaalteadust ebaküpsest
eelteadusest (korrapäratu tegevus). Eelteadust iseloomustab see, et on palju
eriarvamusi, vaidlus põhialuste üle, ei jõuta detailse esoteerilise tööni, teooriaid
sama palju kui teooretikuid. Vaatluste sõlutuvus teooriast 138).
Kuhn toonitab, et paradigma tähendab rohkem kui eksplitsiitsete reeglite ja
juhistega kindlaks saab määrata. Wittgeinsteini arutlus näiteks lk 138. Teadlased
õpivad tundma oma eriala ise. Lahendavad standardseid probleeme, sooritavad
standardseid katseid, teevad uurimistöö paradigma suhtes, õpivad paradigma
meetodeid, võtteid ja norme (139). Ta pole enam suuteline omandatud