Kriminaalpoliitika kordamine
kordumatutel ja pöördumatutel asjaoledel.
Kriitika heidab absoluutsetele teooriatele ette maksimalismi absoluutse, kõrgeima kõlbluse eest
hoolitsemine maa peal ei saa olla riigi ülesanne ja arvestades riigi käsutuses olevaid vahendeid, ka ei tohi
seda olla. Riik võib sekkuda üksnes siis, kui see on hädavajalik ühiskonnaliikmete rahulikku ja turvalist
kooselu ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Absoluutsete teoorate inimesepilt lähtub absoluutsest, vabast, kõigi
teiste inimestega võrdsest kurjategijast, unustades inimese eripära ja isiksuse ning tema käitumise
determineerituse. Ka unustab karistuse absoluutne käsitlus, et ka eksinud inimene ei vaja jääkülma ja ülimalt
õiglast kohtlemist, vaid vahel lihtsalt abi.
21. Karistusjärgne kinnipidamine: praktika ja probleemid.
Karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast preventiivse vahistamise, kinnipidamise üht eriliiki.