Ajaloo konspekt
15 saj. teisel poolel seati
ametisse haagi e. adrakohtunikud, talupoegade kindlakstegemiseks, üles otsimiseks ja tagasi toomiseks.
16 saj. alguseks oli kehtestatud pärisorjus, kus aadlikud said taluinimesi müüa, vahetada.
Talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund polnud kõigil ühesugune.
Adratalupoegade kiht oli arvukam. Tulude suurus ½ kuni 5 adramaani (15 saj. adramaa -8-12 ha).
Suuremates taludes olid palgal sulased ja teenijatüdrukud, kes käisid ka teomeestena mõisas.
Üksjalgade kiht tekkis seoses uute maade kasutuselevõtmisega 14. sajandil. Üksjalgadeks olid enamasti
adratalupoegade nooremad pojad, kes ei mahtunud isakoju ning asutasid seetõttu oma väikese talu
kuhugi ääremaale. Nimetus tuli kohustusest teha mõisale tegu üles jalapäev nädalas (ajapikku kasvasid
nende talud ja ka koormised) 16. sajandil parandas Vana-Liivimaa üldine jõukus ka talurahva olukorda
võrreldes eelmise sajandiga