E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda.
Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse,
et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid
koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana, puupaljaks, et
Rooma
päike otsekohesemalt tema pimedat hinge valgustaks, peksid ta armetuks, et ta kristlikku armu
saaks maitsta, tegid ta teoloomaks, et ta ristiusu
7
õnne ja õnnistust ning keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tööle Issanda viinamäele,
see on tema endisele pärispõllule, kus kupja tuline piits temale uue peremehe õigust, haridust,
katoliku usku ja ebajumalate vilude hiite põlgamist üheskoos kätte õpetas.
Niisugused halastajad, õpetavad naabrid olid taanlased ja sakslased.
Teised naabrid -- rootslased, venelased, lätlased, leedulased -- ei varjanud kiskja hambaid