E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
» «Kas see siis nõnda suur õnn on?»
«Suuremat õnne ei või sa siin ilmas kätte saada. Talupojale ei või sa minna, sest nemad on
kõik orjad ja sina ja su lapsed peaksid samuti orjadeks saama. Aga kui nad vabadki oleksid,
ma ei raatsiks sind siiski talupojale naiseks anda. Eestlasi ei paranda priius ega miski asi. Nad
on toored, kalgid ja käredad; kui keegi neid ei valitseks, siis sööksid nad üksteist ara.
Naisterahvast ei mõista nemad lugu pidada, vaid teevad temast teolooma. Sakste juures on aga
naisterahvas kõrges aus. Sakstele on jumal ise parema loomu pitseri näo peale vajutanud: nad
on näost ilusamad kui teised inimesed, ausad, lahked ja helded . . . » Siin jäi Krõõt korraga
vait, sest toa uks läks lahti ja Priidu astus sisse. Ta riided olid närus, pea paljas, juuksed sassis,
nägu kahvatu kui surnul. Ilma et ta häält oleks teinud või üheainsa pilguga ema ja õe peale
vaadanud, läks ta laisal sammul toa tagumisse nurka ja heitis kummuli sängi
annaabi.ee 
