RETOORIKA AJALOOST
väljendavad teaduslikke tõdesid. Kuna usutõed seisavad teaduslikest kõrgemal, pole
neid vaja põhjendada.( Aava 2003: 26)
Dispuudid olid väga olulisel kohal nii keskaja kui ka renessansiajastu ülikoolides.
Oxfordi dispuute moraalifilosoofia, tsiviilõiguse ja loodusteaduste teemadel käis
kuulamas ka näiteks Elisabeth 1. Alates renessansist hakati väitlusi korraldama Oxfordi
ja Cambridge ülikooli vahel. (Aava 2003: 26)
Ristiusumaades jätkus retoorikatraditsioon jutlusena. Teolloogia haru, mis käsitleb
jutluse üleseehitust ja ettekandmist, nimetatakse homileetikasks (kr k homilia- kõne,
suhtlemine, läbikäimine). Homileetika sai mõjutusi nii judaismist, kus
sünagoogoteenistusel loeti ja seletati pühakirja, kui kas kreeka klassikalisest retoorikast.
Näiteks 4.-5. Sajandi matusekõnedes on selged jäljed kreeka retoorikast.(Aava 2003:26)
6
annaabi.ee 
