Eesti talupere 19.saj
mõistsid,et neilegi tuleks kasuks kui talupoeg huvitub oma töötulemustest ja tahab paremini
töötada.Niisiis 19.sajandil kehtestati uued talurahva seadused.
Järgmise sammuna vabastati talupojad pärisorjusest.Vabastamine toimus aga ilma
maata.Maa jäi mõisnike ainuomandiks.Talupoeg pidi maad mõisnikuga kokkuleppel rentima
ja teotööga tasuma.Harilikult kasutasid talupidajad oma põldude harimiseks pereliikmete
tööjõudu, kuid teolisteks, lisaks täiskasvanud lastele, palgati sulaseid ja popse. Popsi nimetati ka
saunikuks, sest ta elas oma perega tavaliselt saunas ning tegi väikese maalapi eest peremehele
tööd.Teotöö olenes talu suurusest. Talupoegade liikumisvabadus jäi endiselt
piiratuks.1816.aastast hakati andma perekonna-ehk priinimesid.Kuulsate mõisnike ja keisrite
nimesid ei tohtinud võtta. Poeg pidi võtma isaga sama nime.
Uue 1856.a. Eestimaal kehtestatud seadusega võis talusid hakata päriseks müüma