Valimised-demokraatia kool?
Mida "võitja" võimuga teeb, on
vähem tähtis. Võtkem kas või vaidlused, mis järgnesid Hamasi valimisvõidule Palestiinas.
Kui lääneriikide valitsused keeldusid koostööst terrorismi poolest tuntud võitjaga, süüdistasid
kriitikud neid valikulises suhtumises demokraatiasse: tahtsite demokraatiat, aga nüüd pole te
"valede" hääletustulemustega rahul! Sealjuures ei küsitud, kas liikumist, mille programm
nõuab mitte ainult naaberriigi hävitamist, vaid ka teokraatlikku reziimi, kus kodanikud pole
seaduse ees võrdsed ning kus puudub sõna- ja mõttevabadus, võib pidada demokraatlikuks
ainuüksi sellepärast, et see sai valimistel enim hääli. [3]
Demokraatiat kaitseb tugev põhiseadus, aga ka selline poliitiline kultuur, mis rõhutab
kodanike iseseisvat mõtlemist ning aktiivset osavõttu otsustamisest. Mis oleks siin parem
näide kui osavõtt valimisest oma hääleõigusega? Kodanike üheks häälepikenduseks on
valimistel oma hääle andmine