Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.
pärisorjuse PõhjaEestis
Liivimaal avaldas 1671. a Liivimaa kuberner Clas Totti maapolitseikorralduse, mis samuti toonitas
talupoegade pärisorjuslikku seisundit
mõisate arv kasvas üle tuhande
koos sellega kasvasid teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus iga mõisniku suvast
mõisate külvipinda suurendati talumaade arvel ja talupõldude osa langes poole võrra
põlluharimisviisid jäid endiseks
teokoormine kujunes peamiseks rendivormiks, see jagunes: rakmetegu (mees pidi hobusega mõisa
minema), jalategu (jalamees mõisa), abitegu, mõisavoorid (talvel)
reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda, kuigi juba varemgi oli Rootsi kuningavõim üritanud
lähendada siinsete talupoegade olukorda rootsi omadele, olid kõik need kavatsused jäänud
teostamata; erinevalt rootsi talupojast, kes oli vaba ning esindatud isegi Riigipäeval, säilitati siinmail