Talupoegade elu keskajal
Talupoegade elu keskajal
Preisimaa või teiste saksa idakolonisatsiooni piirkondadega võrreldes
oli Liivimaa täiesti erandlik: saksa talupoegi siia elama ei asunud ja kui
rannarootslased välja arvata, siis Eesti talurahvas oli ja jäi etniliselt
homogeenseks. Seevastu varanduslikult ja õiguslikult jagunesid
talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Kuigi juba
teokoorimise suurendamine keskaja lõpul mõjus taludele majanduslikult
nivelleerivalt, kadusid suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel
alles 16. sajandi teisel poolel.
Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma
maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi.
Nende talude majandusliku kandevõimet mõõdeti adramaades.
Adratalupoegade õiguslik seisund oli ühesugune, kuid talude suurusel oli
väga suur vahe ja sellest tulenevalt erines perede elulaad
annaabi.ee 
