Eesti Kultuurilugu
Liivimaal sai neile osaks palju suurem iseseisvus, lugupidamine ja tegutsemisvabadus.
Sunnismaisus Mõisa ees olevad kohustused ja maksud tingisid talupoegade võlgadesse
sattumise ning võlglasel polnud enam võimalik kodukohast lahkuda. Sellest tulenes
hiliskeskajal vähehaaval sunnismaisus vähemalt peremehe (ka vanema poja) suhtes, mis
tagas vasallidele püsiva tööjõu (talupoeg muutus mõisniku omandiks). Kuid
sunnismaiseks muutunud talupoeg polnud tavatähenduses ori, vaid teokohuslane.
Palverännak Katoliku kultusega on seotud palverännakute komme ning ka Eestis
leidus kohti, kuhu neid tehti. Näiteks on mainitud 14 sajandil ja hiljemgi Vastseliinat,
mille linnusekirikus asus pühaks peetud rist. Palverännakute kohti oli Eestis teisigi
(Pirita, õigeusklikel Petseri).
Tsunft Keskaegsete linnade kodanikkond jagunes elukutsete alusel. Kaupmehed
kuulusid suurgildi liikmeskonda ning käsitöölised alates 14 sajandist tööalade järgi
ametitesse või tsunftidesse
annaabi.ee 
