mõru, umami. Maitsmisimpulsid edastatakse kesknärvisüsteemi VII ja IX kraniaalnärvi kaudu. Haistmine- G-valk seotud (kemo)retseptorid ülemise ninakäigu haistmisepiteelis. Aksonid moodustavad I kraniaalnärvi. Kuulmine ja tasakaal- mehanoretseptorid Helilaine ülekanne kõrvas- kk võnkuminetrummikile vibratsioon (kuulmetõri ühtlustab rõhu keskkõrva ja väliskk vahel)kuulmeluukeste(keskkõrvas) kaudu helilaine sisekõrva perilümfile (toimub rõhulaine amplifitseerumine)teokanalis paikneval basilaarmembraanil hakkab Corti organ võnkumaCorti organi kuulmisretseptorid e kravarakud kalduvadkatioonkanalid avanevad, K voolab rakku sissekarvarakk depolariseerub, Ca- kanalid avanevad, voolab rakkuvabanevad transmitterid kutsub esile AP sensoorsete neuronite kiud kulgevad teo-esikunärvi (VIII kraniaalnärv) koostises. Kuulmisimpulsi karakteristikud: heli kõrgus, tugevus, suund, tämber Tasakaalumeel: tasakaaluelundis kaks funktsionaalset osa- otoliitorgan ja poolringkanalid.
Sisekõrva moodustavad perilümfiga täidetud luuline labürint ja selle sisse jääv endolümfiga täidetud membranoosne labürint Luulise labürindi moodustavad esik, kolm poolringkanalit ja tigu Membranoosne labürint paikneb luulise labürindi sees ja koosneb ühenduses olevatest põisjatest ja torujatest moodustistest Luulises esikus paiknevad mõik ja kotike Poolringkanalites paiknevad poolringjuhad Teokanalis paikneb teojuha Vestibulaar- e tasakaaluaparaadi moodustavad membranoossed poolringjuhad, mõik ja kotike Kuulmisaparaadi moodustab membranoosne teojuha Spiraalne luuplaat jagab teokanali kaheks astrikuks – esikuastrikuks e vestibulaarastrikuks ja trummiastrikuks e tümpanaalastrikuks – nende astrike vahele jääb teojuha Teojuha alumisel seinal paikneb spiraal- e Corti organ – basaalmembraanile kinnituv spiraalorgan koosneb paljudest
annaabi.ee 
