Süsihappegaasi sisaldus õhus ületab peatselt kolmandiku võrra industriaalse ajastu eelse taseme. See erinevus on peaaegu sama suur, kui oli vahe viimase jääaja ja sellele järgnenu taseme vahel. Silmapaistvalt on kasvanud ka teiste kasvuhoonegaaside sisaldus. Seni ei ole midagi õudset juhtunud ning see süvendab tublide majanduse edendajate ülbet suhtumist rahvusvaheliste saastekokkulepete täitmisesse ja loodusteadlaste vennaskonna hoiatustesse. Seda enam, et viimased targutavad teoinimese meelest tühiste nüansside kallal. Kogu probleem ongi selles, et nii keerulist süsteemi, nagu kliima, pole võibolla põhimõtteliseltki võimalik ennustada. Kui praegune töörezhiim muutunud tingimustega enam ei sobi, siis läheb kogu kliimasüsteem läbi kiire muutlikkuse etapi uude suhteliselt stabiilsesse seisundisse. Seejuures on uusi võimalikke seisundeid mitte üks, vaid mitu ja need kõik võivad olla omavahel oluliselt erinevad. Käibivaid
See romaan on pälvinud Nõukogude Eesti preemia ning 1999.a. läbiviidud küsitlus tõstis ta läbi aegade 50 parema raamatu seas kolmekümnendale kohale. Probleemiseadelt, esituslaadilt ja elutunnetuselt seostub eelkäsitletud teosega minevikuaineline romaan “Pommeri aed” (1974, 38.a.), ehkki selle aja- ning ühiskonnahaare on ahtam. Autor jälgib kujutatavat taas eetilise nurga alt, tuues peategelaseks möödunud sajandi lõpu praktilise teoinimese, rangemeelse ja õiglust armastava külakoolmeistri, kes on küll tervete ja kõlbeliste põhimõtetega, ent mitte mingi isamaalane või rahvavalgustaja, nagu võiks arvata ärkamisajajärgsest tegevusajast. “Pommeri aeda” saab määratleda ja hinnata kui ideeromaani eesmärgistatud elu võimalikkusest üksikisiku ja võimu konfliktiolukorras. esimeseks kergema kallakuga teoseks Traadi proosaloomingus sai 1975.a. ilmunud romaan “Inger”, mille tegevusajaks on olevik ja –kohaks
ning positiivsele ehitama teadliku ideoloogia, maailmavaate ja traditsioonid, kuni see sajandite järel fikseerub rahvuslikus karakteris. See rahvuse suursugustamise pikk tee, kus töös tõutervise- ja kasvatus- ning kultuuripolitika läbi põimitud, peab algama sealt, kus on, millele ehitada — maalt. Siin on kohe maa nõue hariduspolitikale: senise abstraktse inimesemõiste asemel seadku kool endale sihiks — eesti rahvusliku ühiskonna ja teoinimese, kes tunneb ja armastab maad. Ainuüksi „i n i m e n e“ on — abstraktsioon, inimese elu avaldub töös antud oludes ja ühiskonnas. Oma riik kasvatab aga inimest tööks ja eluks omades oludes ja omas ühiskonnas. Eestlase hingelaadi terve alus on individualism ja positiivne skeptitsism ning kiindumus maa-eraomandisse. Keyserling iseloomustab „baltlast“, mõeldes siin kogu rahvaste konglomeraati, eeldades, et maa asend on siin olnud ka rahva
annaabi.ee 
