ja 20(30,50,100) on lindi pikkus meetrites. Joone mõõtmisi teostatakse vähemalt kaks korda, edasi ja tagasi suunas, et vältida vigu. 4. Horisontaalnurk, vertikaalnurk Horisontaalnurk on maastikunurga horisotaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. 5. Teodoliit Mõõdetakse horisontaal- ja vertikaalnurki ning niitkaugusmõõturiga kaugusi. Teodoliidid jaotatakse täpsuse järgi. Eristatakse klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Lihtteodoliidil on võimalik limbi pöörata limbi asendi muutmisel spetsiaalse kruvi abil. Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes. Samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus ja peenliigituskruvi. 6. Elektrontahhümeeter
mis tähistab antud joont maapinnal. Oluline: *nähtavus seisupunkti ja naaberpunktide vahel projektis ettenähtud suundades; * vaba juurdepääs rajatavale punktile, kus saab paigaldada geodeetilisi instrumente; * vaba vaade situatsiooni objektidele, mida on vaja mõõdistada antud punktist; * punkti säilivus. Punkte märgitakse 25-30 mm läbimõõduga metallvardaga. Ajutiste märkidena kasutatakse puuvaiu, metalltorusid või metall- vardaid. Teodoliidid: täpsuse järgi:Lihtteodoliidid limb on alusega jäigalt ühendatud. Kordusteodoliit on kahekordse telgede süsteemiga. Alitaadi järgi: indeks- ja skalaarmikroskoobiga. Horisontaalriingi järgi: mehahanilised, optilised, elektroonilised Teodoliit koosneb: tõstekruvidega alus, kraadijaotistega rõht- ja püstring (limb, vertikaal ring), pikksilm, vesilood. Silindrilise vesiloodi teljex nim selle silindri nullpunkti puutuja
- horisontaalid ei lõiku üksteisega - mõnedele horisontaalidele kirjutatakse juurde kõrgused (katkestuskohta, number tõusu suunas) Plaanil peavad olema andmed kasutatud tugipunktide ja koordinaatsüsteemide kohta. Joonise kirjanurgas peavad olema andmed mõõdistusorganistsiooni kohta, mõõdistajate nimed, objekti nimetus, mõõtkava jm. Tahhümeetrid Peavad suutma mõõta horisontaalnurka, kaldenurka ja kaugust. Kõik vanad teodoliidid on kasutatavad tahhümeetritena, kuid nende niitkaugusmõõturid on madala täpsusega. Kaasajal kasutatakse elektrontahhümeetreid (digitaalne teodoliit, valguskaugusmõõtur, arvuti) Geomeetriline nivelleerimine 1. Põhimõte Tähendab punktidevaheliste kõrguste erinevuste määramist horisontaalse vaatekiire ja vertikaalsete nivelleerimislattide abil. Kõrguskasvude h järgi saab arvutada maapinna punktide absoluutkõrguseid H, kui on teada lähtepunkti absoluutkõrgus. Riigi
annaabi.ee 
