sest teie päralt on Jumala riik" (Lk 6,20) või ,,...sest hõlpsam on, et kaamel läheb läbi nõelasilma, kui et rikas sisse läheb Jumala riiki!" (Lk 18,25). Teodiike on usulisfilosoofiline, ratsionaalne püüdlus mõtestada ja selgitada pinget, mis eksiteerib vastandlike pooluste headuse (Jumal on hea) ja kurjuse (maailmas esineb kurjust, ülekohut, ebaõiglust) vahel. Vaesuse ja jõukuse usulise mõtestamise osas eristab Max Weber kaht liiki teodiiket materiaalse viletsuse ja materiaalse heaolu teodiiket: 1) Materiaalse viletsuse teodiike. Vaesemad ühiskonna kihid teinekord mõtestavad usuliselt enda jaoks võimatut ja kättesaamatut kurja, vähetähtsa või mitte-ihaldatavana. Weber eristab kolme mõtteviisi: 1. oodatakse tulevast ja paremat elu, 2. loodetakse, et Jumal loob usklikele maa peal uue elukorralduse (millenarianism või messianism3), 3. loodetakse taassündi sellesse maailma nii, et