ptk 1. jg), on õigusvastane (2. jg) ja isik on süüdi (3. jg). Eelkontroll: tegu ehk inimkäitumine I. Süüteokoosseis 1. Mõiste (§ 12 I): käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus 2. Objektiivne koosseis (§ 12 II) 1) tegu: 1 tegevus – aktiivne käitumisakt, mingi liigutus 2 tegevusetus – passiivseksjäämine olukorras, kus isikult eeldati mingit tegevust 2) tagajärg – kas on teo või tagajärjedelikt. Teodelikti puhul tagajärge ei kontrolli. 3) põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel - conditio sine qua non - põhjuslikkus - objektiivne omistamine- kas lõi õiguslikult relevantse ohu. (adekvaatsusteooria – tegu peab olema tagajärjega adekvaatne. Tegu on tagajärjega põhjuslikus seoses siis, kui selline tegu tavaliselt põhjustab sellise tagajärje) § 12 lg 2 on näitlik loetelu. Objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad veel:
Süüteo koosseisu tüübid Karistatava teo kirjeldus. Süüteo koosseisu abil kasutab seadusandja mitmesuguseid viise millest tulenevalt on välja kujunenud teatud kindlad süüteo tüübid.Tüübi tuvastamine on vajalik normi õigeks kohaldamiseks,samuti sellest tulenevate mitmete karistusõiguslike normide kohaldamise. On olemas formaalsed ja materjaalsed süüteo koosseisu tüübid e. teodeliktid ja tagajärje deliktid. Teodelikti süüteo koosseis kirjeldab ainult tegu,tagajärje saabumine ei ole süüteo koosseisus ette nähtud ning selle puudumine ei saa välistada süüteo koosseisu.Karistatav ebaõigus avaldub juba teos endas. Tagajärje delikti süüteo koosseisu kuulub tagajärg ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel,kusjuures igal konkreetsel juhul tuleb seostada tagajärge ja tegu,ning seostada süüdlasega.Enamjaos on deliktid materjaalsed. (tapmised,röövimised) §320 valeütlus,valetamine(formaalne)
annaabi.ee 
