õiguslikke üksikabinõusid. Eesti keeles ja ka õigusaktides on käibel nii termin asutus kui ka termin ametiasutus. A.T. Kliimann püüdis luua nimetatud terminite kasutamise teoreetilised alused. Ta liigitas asutused teo- ja ametiasutusteks ning andis nende alljärgneva käsitluse. Normatiivfunktsiooni teostavad kollektiivisikud on ametiasutused. Kõik ametiasutused on ühtlasi ka organid ja nimelt kollektiivorganid. Normivaba funktsiooni teostavaid kollektiivisikuid nimetatakse teoasutusteks. Arvestades keelelisi aspekte, samuti A.T. Kliimanni õigusteoreetilise süsteemi eripära, ei ole nimetatud juriidilist terminoloogiat võimalik üksüheselt õiguskäibesse üle võtta. Et siiski vahet teha asutuse kui iseseisva õigussubjekti ja asutuse kui organi vahel, tuleks viimast tähistada mõistega ametiasutus. See puudutab eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalikku võimu teostavaid organeid. Käesoleval ajal kasutatakse
õiguslikke üksikabinõusid. Eesti keeles ja ka õigusaktides on käibel nii termin asutus kui ka termin ametiasutus. A.T. Kliimann püüdis luua nimetatud terminite kasutamise teoreetilised alused. Ta liigitas asutused teo- ja ametiasutusteks ning andis nende alljärgneva käsitluse. Normatiivfunktsiooni teostavad kollektiivisikud on ametiasutused. Kõik ametiasutused on ühtlasi ka organid ja nimelt kollektiivorganid. Normivaba funktsiooni teostavaid kollektiivisikuid nimetatakse teoasutusteks. Arvestades keelelisi aspekte, samuti A.T. Kliimanni õigusteoreetilise süsteemi eripära, ei ole nimetatud juriidilist terminoloogiat võimalik üksüheselt õiguskäibesse üle võtta. Et siiski vahet teha asutuse kui iseseisva õigussubjekti ja asutuse kui organi vahel, tuleks viimast tähistada mõistega ametiasutus. See puudutab eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalikku võimu teostavaid organeid. Käesoleval ajal kasutatakse