Siirdeühiskond ja Eesti
Eesti kuulub kindlasti nende riikide hulka, kus on põhjust rääkida siirdeühiskonnast. Võiks
isegi väita, et nii Esimest Eesti Vabariiki tervikuna, kui ka Taasiseseisvunud Eestit, võiks
kirjeldada kui siirdeühiskonda. Mis siis on need kriteeriumid mis teevad Eestist
siirdeühiskonna.
Demokraatlikus riigis kuulub võim rahvale. Niisiis võib öelda, et mida tugevam on
kodanikuühiskond ja kodanikualgatus seda tugevam on demokraatia selles riigis. Paraku on
aga Eestis näha teissugust tentensi. Suurem võim on koondunud väikesele grupile ja ülejäänud
rahvast ei kaasata otsuste tegemise protsessi, mille tõttu inimesed leiavad, et ainuke moodus
kuidas olukorda muuta on kasutada äärmuslike ja radikaalseid meetmeid. Seetõttu me võime
näha enda ümber järjest rohkem streike, miitinguid ja proteste. Näiteks võiks tuua tööseadus
lepingu paranduste vastu toimunud streigid. Oleks inimesed olnud rohkem kaasatud juba
annaabi.ee 
