Cyrillus Kreek ja tema looming
Erilisel kohal Kreegi loomingus on 1927. aastal valminud esimene reekviem eesti muusikas
"Requiem c-moll" segakoorile ja sümfooniaorkestrile, mis arvatakse olevat tema sõbra ja
mõttekaaslase Peeter Süda mälestuseks. Selles ilmneb selgelt Kreegi meisterlik
polüfooniakäsitlus. Ta on ühendanud vaimuliku rahvaviisi intonatsioonid ja kirikumuusika
etteantud vormi. Tema reekviem koosneb kaheksast osast ja on segakoorile, tenorsolistile ja
orkestrile. Teksti aluseks on katoliku surnumissa kanooniline tekst eesti keelde tõlgitult tekst
on võetud Mozarti reekviemi 1870. aastal ilmunud eestikeelsest väljaandest.
KOKKUVÕTE
Eesti heliloojate hulgas, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Artur Kapi ja Heino Elleri kõrval, on Cyrillus
Kreek üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti
koorimuusikas. Kreegi muusika koosneb peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest
annaabi.ee 
