Eduard Oja - Kägu kukub (Kooriteose analüüs)
Vormistruktuur
A-osa (11 takti) algab eeltaktiga, kus astuvad sisse sopranid, aldid ja tenorid. Bassid
lisanduvad 1. taktis ning lõpetavad käo kukkumise motiiviga kogu A-osas kõlavad fraasid. 4.
takti lõpust alustavad bassid oma lühikest soolot, millele järgneb altide soolo. A-osa
kulminatsioon on 8. taktis, mis kordub kajana kaks takti hiljem oktav madalamalt.
B-osa (10 takti) on traditsiooniline fugaato, kus aldid tutvustavad teemat põhihelistikus (dux).
Järgnevalt kõlab sama teema tenoritel kvindi võrra madalamalt (comes) ning seejärel
kordavad teemat ka bass ja sopran. Osa lõpeb laiendusega.
C-osale (5 takti) on iseloomulikud imitatsioonid käo kukkumisest, kus vahelduvad nais- ja
meeshääled, eriti hästi tuleb see esile taktis 24 (vt näide 1).
Näide 1. Takt 24
Taktimõõt
Lugu on kirjutatud 4/4 taktimõõdus ning teose vältel see ei muutu. Liikumine toimub
peamiselt 1/8 nootides.
Harmoonia
Kooriteos on üles ehitatud selgele klassikalisele harmooniale