esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn. Põhjuseks raha. Itaalias: 3 stagione't (ehk hooaega) Igal hooajal erinev trupp. Teatrit pidas impressario. Heliloojal polnud mingit erilist õigust. Helilooja sai raha alles peale kolmandat etendust. Bel canto (laulustiil) meloodiline, ilus, peamine tegelasi iseloomustav väljendusvahend. Kastraadi aeg sai läbi, tenorikultus sai alguse Trupid üle Euroopa (eriti õukondade juures), helilooja pidi arvestama teatri tingimusi kirjutades. Ooper Prantsusmaal Pariisi ooper - kõige esinduslikum, ooper toodi lavale 2-3 nädalaga. Koomiline ooper (sajandi keskel sai sellest operett) Itaalia ooper Muusikaline teater (sajandi keskel) esitati lüürilisi oopereid, draama pigem. Vahel olid kõnetekstid. Tegevus lähtus isiklikest
Ooper oli üks juhtivamaid muusikazanre. Ooperi pealinnaks muutus Pariis. Süzeed olid enamasti ajaloost pärit, aga ka antiikmütoloogiast ja rüütlilugudest. Oopereid kirjutati tellimustöödena. 19 sajandil paistsid silma Itaalia ooper igaks hooajaks moodustati uus trupp, eesmärgiks oli panna publik ooperit kuulama ja jälgima. Kujunevad välja peategelaste paarid, kus naispeaosatäitja pidi olema süütu, õrn ja noor neiu. Häälelt oli ta sopran, meespaariline tenor. Tekkis tenorikultus. Enamasti tegutsesid Itaalia teatrid õukondade juures. Olid koomilised ooperid, tõsised ooperid ja pooltõsised ooperid, mille lõpp oli alati õnnelik. Prantsuse ooper tekkis lüüriline ooper ehk muusikaline draama. Prantsusmaal oli kasutada parim lavatehnika. Saksa ooper Richard Wagner. Vene ooper psühholoogilised ooperid süzeed vene eluolust.