V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ehitatud sõna hävitamiseks aga on vaja
ühiskondlikku revolutsiooni, stiihilist loodusõnnetust. Barbarid vooga-sid üle Kolosseumi,
ja võib-olla voogasid veeuputuse lained üle püramiidide.
Viieteistkümnendast sajandist peale muutub kõik.
Inimese mõte ei leia üksnes palju kestvama ja vastupidavama enesejäädvustamise vahendi,
vaid ka palju lihtsama ja kergema kui ehituskunst. Arhitektuur tõugatakse troonilt. Orfeuse
kivitähtede asemele astuvad Gu-tenbergi tinatähed.
Raamat surmab ehituse.
Trükikunsti leiutamine on ajaloo suurim sündmus. Selles on eos kõik revolutsioonid.
Trükikunst on inimsoo täiesti uus väljendusviis; inimese mõte, mis ühe vormi kõrvale
heidab, tõmbab teise selga, sümboolne madu, mis Aadamast saadik vaimu tähistab, ajab
täielikult ja tagasipöördumatult kesta.*
Trükituna on mõte põlisem kui kunagi enne; tal on tiivad, ta on tabamatu, hävitamatu. Ta
nagu seguneks õhuga