Jazzmuusika
Swing sai populaarseks ning see muutus populaarseks tantsumuusikaks. Euroopas hakkas jazz
levima Prantsusmaalt kui moodustati kvintett nimega ,,Hot club of France." Euroopa jazzi
nimetati ka mustlas-jazziks ja see oli segu ameerika swingist, prantsuse tantsumuusikast ja
Ida-Euroopa folkloorist. Neljakümnedate algul hakkasid muusikud arendama populaarsest
tantsu-jazzist keerulisemat muusikute-muusikat nimega bebop. Bebop oli mõeldud
kuulamiseks ning seal kasutati kiiremaid temposi ja rütmilist segunemist. Kuue- ja
seitsmekümnendatel sai jazz mõjutusi Ladina-Ameerikast, eriti Brasiiliast. Põhilist mõju
senisele jazzmuusikale avaldasid Brasiiliast tulnud samba ja bossa-nova. Seitsmekümnendatel
hakati omavahel siduma jazzi ja rokki ning tekkis mida nimetati jazz fusion-iks. Selle
jazziliigi tekkimisega võeti jazzmuusikas kasutusele elktripillid ja rokilikud rütmid. Selle
ajastu suurimaid eestvedajaid oli mustanahaline trompetimängija Miles Davis.