Bioloogiline psühholoogia
1861 – kaks patsienti „aphemia“ diagnoosiga, mõlemal kahjustus vasaku laubasagara
alaosas. Arusaamiseks olulised mõlemad ajupoolkerad. Käelisuse ja kõne lateraalsus pole 1:1
seoses. Arengukontekst – varase epilepsiaga haige, kellel puudusid kõnehäired. Afaasiate eri
vormide olemasolu.
Teadvuse areng ei ole kumulatiivne.
Armand Trousseau (1801-1867): termin „aphasia“.
Carl Wernicke (1848-1905): kõnest arusaamine T sin. Sup (1874) (tempiraarne sinister
superior – temporaarne oimu vasak ülemine).
Santiago Ramon y Cajal (1852-1934):
Neuroniteooria üks alusepanijaid, tsütoarhitektoonika, st aju histoloogia, rakulise
koostise uurida. Tööriistadeks „mikro“ –skoop, -toom, -foto ja värvimiseks keemia.
Erinevates rakkudes erinevad keemilised ained/ühendid, rakud erinevad keemilisest
koostisest.
Purkinje rakk = väike ajus, 125 000- 200 000 närvijätket.
Ühel närvirakul 3000-5000 närvijätket.