sama, mis raamatus. Loomulikult oli teksti veidi lühendatud, sest muidu oleks film lihtsalt liiga pikaks veninud. Filmi tempo oli veidi muutlik, kuid ülemäära häiriv see ei olnud. Mõne stseeni esitamiseks oleks võinud küll vähem aega kulutada, sest üldidee mõistmiseks polnud aeglane tempo oluline. Näiteks stseen, kus Romeo ja Julia olid kahekesi tagahoovi basseinis oleks võinud palju kompaktsemalt esitada. Raamatus kulges see stseen tempokamalt, kuid idee sai ka siis selgeks. Filmi ja raamatu vahel võib olla kõige suuremaks erinevuseks oli grimm ja kostüümid. Filmis kandsid näitlejad äärmiselt tänapäevaseid riideid ja seega ei tundunud see niivõrd suure klassikana kui pigem hariliku hollywoodi filmina. Kusjuures riimuv tekst oli seejuures pisut häiriv. Pole just igapäevane pilt, kus mees seisab relv käes ja luuletab vastasele. Raamatus oli aga tunda ajastu hõngu ja kõik tundus loogilisem, seega ka vähem häirivam
koormust liiga suureks ajada, seepärast tuleks jälgida ettemääratud treeningkava, mille koostamine treeninguteks on hädavajalik, ja sooritada harjutusi tunde järgi. Võimalusi treenimiseks on mitmeid. On olemas kõikvõimalikud treeningprogrammid, spordiringid, jõumasinad jms. Samas tuleb jälgida, et ei tekiks tüdimuse tunnet või pausi treeningutes, sest need võivad viia haigusteni (põletikud, külmetushaigused jms). Süda vajab kehalist koormust: ta tahab aeg-ajalt tempokamalt põksuda. Suurepäraselt aitab vastupidavust hoida igapäevane vähemalt pooletunnine- tunnine tempokas jalutuskäik, ujumine, jalgrattasõit, sörkjooks või suusatamine, mille puhul pulss on 140-150 lööki minutis. See tähendab, et kaaslasega on kogu aeg võimalik vabalt vestelda. Mõni kord nädalas võiks aga tavapärase vastupidavustreeningu ajal koormust kümneks-viieteistkümneks minutiks suurendada: kas kiiremini joostes, ujudes, hüpeldes, treppidest kõndides või
ka olukord tihedalt asustatud piirkondades nagu Hiina, sest sealsele inimmassile lihtsalt ei jätku kvaliteetset magevett. Teadagi kui saab otsa puhas, kvaliteetne vesi siis sureb välja ka inimkond, sest joogiveeta me elada ei saa. Põllumaa nappus ja metsade maha raiumisest tulev keskkonnaprobleem Rahvaarvu kasvuga on tekkimas ja mõningates vaesemates piirkondades on juba ka süvenenud toidukriis. Toidupuudus kiire kätte jõudmine tuleneb peamiselt sellest, et inimkonna arvukus suureneb tempokamalt kui põllumajandusliku tootmise tõhusus. Põllumajandustoodang hektari kohta ei kasva enam nii massiivselt nagu viimasel 40 aastal. Pealegi see põllumaahektar, mis 1940. aastal pidi toitma kaks inimest, peab 2020. aastal toitma juba viis inimest. (Andres Oopkaup). Sellega seoses pannakse olemasolevatele põllumaadele peale liiga suur koormus ja mullad muutuvad hapraks, mis võib viia kõrbestumiseni. Viimase 50 aasta jooksul on kaotatud üle 10% haritava maa kogupindalast,
annaabi.ee 
