Tants, kui kehakultuuri osa
edasiarendust. Paljud vanaaja kultuurid suhtuvad tantsu kui ekstaasi tekitajasse transs, mis
on füüsilisest liikumisest tingitud vaimuseisund.
Hindu tekstides on kirjas, et kogu universum eksisteerib ülima tantsija manifestatsioonina.
Igal jumalal on oma tantsustiil, võime lugeda 23st taevalikust olendist, kes tantsivad, et
jumalatele meelehead teha ja väljendada liikumise maagiaga ülimat tõde. Hinduismis
kasutatakse tantsu kui osa pühast templirituaalist, naispreestritarid ülistavad jumaluse
erinevaid omadusi läbi rikkaliku miimikakeele ja liigutuste. Klassikalises kreeka laulus
nimetati Apollot, ühte 12 suurimast jumalast, Zeusi poega, meditsiini, muusika ja poeesia
jumalat, Tantsijaks. Kreeka liinis on ka Zeusi ennast kujutatud kui tantsijat. Spartas oli
seadus, mis kohustas vanemaid lastele alates viiendast eluaastast tantsu õpetama.
Juhendajateks olid mehed, tantsides lauldi hümne. Väga varajasel perioodil Kreeka ajaloos