"templimakse" - 1 õppematerjal

EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA

Just sellepärast on Monacost tänapäeval kujunenud kõrgelt teenivate sportlaste ja artistide pelgupaigaks (Sealsamas : 13). Tänapäevase käibemaksu teke jääb samasse aega kui tulumaksu areng. Selle põhjuseks oli ühiskonna ja riigi areng. Riigid vajasid üha rohkem raha avalike ülesannete täitmiseks ja haldusaparaadi töös hoidmiseks, lisaks tekkis vähehaaval alates 19. sajandist sotsiaalsüsteem. Käibemaksu eellane oli 1916.a. kehtestatud templimaks, mille määr oli 0,5 %. Templimakse oli ka varem kasutatud, kuid maksuobjekt oli piiratud nt. väärtpaberite, vekslite või mängukaartidega. 1919.a. jõustus käibemaksuseadus, milles maksumäär oli 0,5 %. 1920.a. tõsteti maksumäär 1,5 % - le, luksuskaupade puhul oli maksumäär 15%. Johannes Popitz, seaduse üks loojaid, pidas käibemaksu tarbimismaksuks. Tegemist oli nn. brutokäibemaksuga ehk siis kumuleeruva maksuga, mille tunnuseks on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumine