Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
linnriikidena). Linnades oli aga arvestatav linnakodanikkond, kes valitsesid oma linna ise oli
esindus. Ilmselt oli ka mõjukas kaupmeeskond. Kodanikkond ei ole nii selgelt allutatud tsentraalsele
kontrollile nagu oli sumeri linnriikides. Nt Kanesi linn, milles olid nö perefirmad (nt naine oli
Assuris ja korraldas tootmist, mees aga oli Kanesis ja korraldas kaubavahetust. Nende vahel käis
kirjavahetus. Mees realiseeris kauba ja hankis tooraine, mille toimetas Assurisse).
Templimajapidamised säilised ning olid kuninga kontrolli all. Kuningad lasid templitel toimida kui
suurmajapidamistel. Tempel ja tsikuraat olid kõrvuti. Samas ei pääsenud templist otse tsikuraati,
tsikuraadi sissekäik oli eraldi.
Kuningas oli suur ülemvalitseja, kes valitses paljude linnriikide ja templite üle. Kuningavõimu
ideoloogias oli erinevus Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia vahel. Lõuna-Mesopotaamias rõhutasid