Indias olid ka päris-templid, need oma primitiivsel kujul koosnesid ühest ruumist - cellast. Väiksematel templitel on cella ees kogunemisruum. Cella on pindalalt väike, kuid kaetud kõrge püramiidikujulise torniga - pagoodiga; kogunemisruum on pindalalt tihti cellast suurem ja kaetud madala püramiidiga. Templite ees on suured väravaehitised, millel eriti Lõuna-Indias on monumestaalsete tornide kuju. Siin kirjeltatud väiksema templitüübi kõrval tekkis aga suuri templikavatisi, mis koosnevad hulgast tornidest, väravatest, õuedest, terassidest. 3. BUDISTLIK KUNST KUSAANI VALITSEJATE ALL (50-300 pKr) Kui III saj eKr India loodepiiril tekkinud Kreeka Baktria riik lagunes II saj keskel eKr, killustus territoorium ja omavahel hakkasid ülemvõimu pärast selles regioonis võitlema kreeka-baktria, partia ja sakade dünastiad. I saj pKr ühendas suure osa Põhja-Indiast oma valdustega Kesk-Aasias tekkinud Kusaani suurriigi kuningas Kaniska. Riigil oli kaks
5 x 5 x 10 m ). Püramiidi idaküljel asuv hauatempel oli suletud käigu ( dromos ) abil ühendatud kaugemal, Niiluse kaldal paikneva ohverdustempliga, mis moodustas sissekäigu kogu kompleksi. Püramiidi ümber paiknesid vaarao lähikondlaste hauad - mastabad Samas, Gize väljal, suhteliselt lähedal Cheopsi püramiidile paikneb kõrguselt järgmine, Chepreni püramiid ( kõrgus 143,5 m ) ja seda ümbritsev ehitiste kompleks. Siin pakub erilist huvi hauatempel, kui üks esimesi lõplikke templikavatisi egiptuse arhitektuuris. Ristkülikukujulise põhiplaaniga templi keskseks ruumiks oli monoliitsete neljatahuliste graniidist sammastega hüpostüülsaal. Samasugune saal oli ka teisel, orus asetseval hauatemplil, mille kaudu pääses kogu kompleksi. Nimetatud templi 12 meetri kõrguse fassaadi kahe ukse ees olid sfinksid. Chephreni haudehitiste kompleksi kuulusid veel arvukad vaarao lähikondlaste mastabada ja Suure Sfinksi hiidkuju ( pikkus 57 m, kõrgus20, kõrva läbimõõt 1,37 m )