Kreeka tsivilisatsioon
nimetati templit amfiprestüüliks. Kunstilise täiuslikkuse saavutab kreeka tempel peripteeri kujul, s.t kui sammasterida
ümbritseb kogu hoonet ning nende ja naose vahele jääb ringkoridor. Tuntumaid peripteere on Zeusi tempel Olümpias ja
Poseidoni tempel Paestumis. Kahekordse sammastereaga tempel on dipteros ja kuulsaim neist oligi Artemise tempel
Efesoses. Kuulus oli ka Apolloni tempel Didymas, mille pärslased 494.aastal e. Kr. hävitasid, kuid mis hiljem uuesti
üles ehitati.
Templihoonel aknaid ei olnud ja seepärast hoiti uksed alati lahti. Vastupidi egiptuse templi salapärasele
läbinähtamatusele, valguse ja varju kontrastile ja rusuvalt mõjuvale lõpmatusele ei hoia kreeka tempel midagi
saladuses. "Usklik külastaja," ütleb Berliini ülikooli professor Wilamowitz-Moellendorff, "sisenes suure ukse kaudu,
mis ainsana laskis sisse valgust. See valgus langes otse vastas asuvale jumala kujule, külglöövid olid pimeduses.
Aeglaselt lähenes siseneja jumalannale
annaabi.ee 
