Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"templel" - 3 õppematerjali

Kreeta ja Mükeene kultuur
1
doc

Kreeta ja Mükeene kultuur

domineeriv pool. Abielus otsustati peigmehe ja tema tulevase äia Kreeka kunsti perioodid: 1) Arhailine e. vana aeg ­ u. 600-480 vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe. Sageli polnud peigmees ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg ­ 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki. hiline ajajärk ­ 323-30a. Ekr. Naine püsis kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Kreeka templel Marmorist või lubjakivist ristkülikukujuline Naiselt nõuti ranget truudust, meestel võisid olla armukesed. viilkatusega sammasehitis, mille sisemuses asus jumala kuju Kreeka pühamute, preestrite ja jumalateenistuste tähtsus: Kreeka vaasimaal: 1) mustafiguuriline - punakaspruunile Pühamud- templis asusid jumalate kujud ja see tähistas jumala vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
Kunstiajaloo konspekt 10-klass
27
docx

Kunstiajaloo konspekt 10. klass

Sumerid rajasid esimesed templid. Mesopotaamia reljeefid ja kujud. Reljeefi kunst oli hästi arenenud. ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, Igal sumeri linnriigil oli oma jumal, keda peeti linna valitsejate lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias valitsejaks. Tehti jumala figuure kivist, jumalaid leiutati kaared ja võlvid, kuid kasutati neid enamasti kujutati mõniukord inimestena. Iseloomulikud olid väravate ja keldrite ehitamisel. Templel ei olnud habe ja tähelepanu tõmbavad suured ja hingestatud ainult pühamu vaid ka tööde juhtimise ja silmad. Inimkehade proportsioonid olid skulptuurides arvepidamise keskus. Ehitise tähtsaim osa oli tihtipeale ebaloomulikud, kuid mõjuvad elavalt ja tsikuraat, mille ülemisel tasandil paiknes pikk ja hoogsalt. Sumeri,akadite ja Babüloonia linnakohtadest kitsas tempel jumala kujuga. Kõige paremini säilinud on leitud ka keraamikat

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
26 allalaadimist
Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
27
odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

See oli laialt levinud Dionysuse auks peetav pidustus. Teada on paremini Ateenast. See kestis kolm päeva. Esimene päev oli pithoigia- veinilähkrite avamine. See oli nö esimese veini proovimise pidu ja rohkem toimuvast ei tea midagi. Teine päev oli choes- jookohvrid. See ei olnud veiniohver, see oli ohver ktoonilstele jumalatele. Kallati maha suures koguses vedelikku. Toimus üleüldine veinijoomine, toimus sünges, surmjas õhkkonnas. Päev oli sünge, templid olid suletud, v.a Dionysuse templel linnast väljas. Esimese veini joomine toimus võistlusena. Esimest veini anti ka väikelastele (3a). Selle tagajärel kanti 3a poisid kodanike nimekirja. Täiskasvanutele oli 3l kann. Riigiametniku signaali peale toimus joomisvõistlus. Võitja sai veel rohkem veini. Sellele järgnes joobunud rongkkäik avatud templisse. Viimane päev oli chytroi- keedunõud. Valmistati taimetoitu. Dionysose naispartnerid Semele- Dionysose ema. Ta ema olevat tuhaks põlenud, aga teise loo järgi ka maha maetud

Ajalugu → Kreeka kultuur
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun