kirik Salonikis, 14.saj.), aga ka Balkanil ja Väike-Aasias . Viiskuppelkirikuna ehitasid bütsantsi meistrid ka San Marco katedraali Veneetsias (11.saj.). Profaanarhitektuur on säilinud üksnes fragmentaarselt. Varasemast perioodist (6.saj., teistel andmetel 8.saj.) võiks tuua jäikade vormidega nn. Teoderichi palee Ravennas, mille seinu umbes teise korruse kõrgusel liigendavad poolsambad, hilisemat perioodi esindab aga Konstantinoopolis osaliselt säilinud imperaatoriloss (nn. Temphur-serai, 14.saj.), mille alumise korruse moodustab võimas ümarkaarne arkaad, kahte ülemist korrust liigendavad aga tihedalt asetatud suhteliselt laiad ümarkaarsed aknad. Seinad on laotud erivärviliste kivide ridadena. Bütsantsi arhitektuur on mõjutanud oma naabreid. Palju on bütsantsi päritolu ehitismälestisi Kreekas, selged bütsantsi arhitektuuri tunnused on ka Gruusia, Armeenia ja Balkani poolsaare ehitismälestistel. Kõige tugevama impulsi andis Bütsants aga vana-vene
annaabi.ee 
